Minu meelest oli kõige ägedam aeg minu lapsepõlvest see, kui olin punkar ja mässasin koos Eloga terve maailma vastu. Samal ajal koolis viitele õppides ning õpetajate memmepoeg olles. Lahe oli see sellepärast, et tahtmine erineda oli suurem kui eales varem... Võibolla olen vanaks saanud ja enam nii väga ei püüa olla maailma kõige originaalsem inimene. Võibolla olen aga jõudnud arusaamani, et ükski idee ei ole veel teostamata ja täiel rinnal originaalne olla on pea võimatu... Aga võibolla hakkas minu sees jällegi see väike kurat mässama, kes teatas valjuhäälselt: "Vähemalt püüa!" ning süstis minusse meeletut puberteediea hõngu...
Logisin ennast kohe polysse ning tegin paar autvhiti, et ennast rahustada ning kohe peagi peagi minna mõnda sekkarisse antud tooteid otsima... noh kingi loomulikult mitte, sest nõnna popp kaup meie poodidesse ei jõua...
Ruudulise püksid või legginsid on lausa väga väga vajalikud! Triibulise pluusi jahile lähen vist homme...
Seda kleiti on mul lausa VAJA!
No comments:
Post a Comment